Cuaderno de Formación Continua: Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Nivel Intermedio Quechua 4 QHICHWA SIM
Views 77 Downloads 158 File size 1MB
Cuaderno de Formación Continua:
Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Nivel Intermedio Quechua 4 QHICHWA SIMINCHIKTA YACHARIKUNAPAQ TAWA P’ANQA
MINISTERIO DE EDUCACION
Cuaderno de Formación Continua “Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Nivel Intermedio Quechua 4” (Documento de Trabajo)
Coordinación Viceministerio de Educación Superior de Formación Profesional / Dirección General de Formación de Maestros / Equipo de Formación Docente Continua Equipo de Redacción y Dirección Unidad Especializada de Formación Continua – UNEFCO Revisión y Aprobación Instituto de Lengua y Cultura de la Nación Quechua “Tomas Katari – Kurusa Llawi” Cómo citar este documento: Ministerio de Educación (2016). “Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Nivel Intermedio Quechua 4” Cuaderno de Formación Continua. UNEFCO, Tarija. Documento de trabajo
La venta de este documento está prohibida. Denuncie al vendedor a la Dirección General de Formación de Maestros, Tel. 2440815 o a la Unidad Especializada de Formación Continua, [email protected]
www.minedu.gob.bo www.unefco.edu.bo
PRESENTACIÓN Uno de los factores más importantes para la calidad educativa es el trabajo de maestras y maestros: de su compromiso, de su profesionalidad y su profesionalismo, dependen, en gran medida, el ambiente y los resultados educativos. Bolivia ya cuenta con el Sistema Plurinacional de Formación de Maestros que contempla: Formación Inicial, Formación Continua y Formación Post-gradual. Avanzando en la Revolución Educativa, el Ministerio de Educación -de acuerdo a lo establecido en la Constitución Política del Estado (Arts. 78, I, II y III; 96, II) y en el marco del Sistema Plurinacional de Formación de Maestros (D.S. Nº 156/2009) viene implementando una estrategia sistemática y sostenible de Formación Continua para garantizar que maestras y maestros de todo el país tengan posibilidades de fortalecer sus cualidades y actualizarse en forma permanente. Los Itinerarios Formativos para Maestros son una modalidad formativa desarrollada por el Ministerio de Educación, mediante la Unidad Especializada de Formación Continua – UNEFCO (Ex-ISER y Ex- INFOPER) enfocada en la práctica educativa, y la mejora de los procesos, con el objeto de fortalecer la implementación de la Ley de Educación N° 070 “Avelino Siñani – Elizardo Pérez” y el Modelo Educativo, según los niveles especialidades, y pertinencia cultural y lingüística. Los Cuadernos de Formación Continua de “Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria – Quechua” son materiales de apoyo para el desarrollo del proceso formativo. En ellos se desarrollan aspectos teórico – prácticos para la mejora de la práctica educativa desde los lineamientos establecidos en el Modelo Educativo. Las temáticas presentadas incluyen propuestas de actividades, preguntas y/o ejercicios que ayudarán en el proceso de formación e implementación, aportando a la mejora de la calidad educativa, a través de la cualificación docente y la transformación de la educación. Cada Cuaderno de Formación Continua está estructurado en unidades de trabajo que tienen relación con las sesiones de la etapa presencial; asimismo, contienen opciones para las consignas de la etapa de implementación y orientaciones para la etapa de intercambio de experiencias o socialización. Sobre la base de estos Documentos de Trabajo, facilitadoras, facilitadores, y participantes en general, podrán añadir y/o adecuar contenidos, o estrategias formativas de acuerdo a cada contexto. Invitamos a maestras y maestros participantes de todo el país a contribuir con observaciones y sugerencias para mejorar y enriquecer posteriores ediciones ([email protected]).
Lic. María Eugenia Hurtado Rodríguez COORDINADORA NACIONAL a.i. UNEFCO
i
ÍNDICE
PRESENTACIÓN .......................................................................................................................................I DATOS GENERALES DEL CUADERNO....................................................................................................... 1 TAKIYKUNANCHIKWAN TUSUYKUNANCHIKWAN ................................................................................... 2 JAWARIYKUNANCHIK ............................................................................................................................. 7 IMASMARIKUNAMANTA...................................................................................................................... 11 RUWAYKUNA JUNT’ACHINAPAQ KAMACHIYKUNA ............................................................................ 16 JUK KAQ YACHAY: TAKIYKUNANCHIKWAN TUSUYKUNANCHIKWAN ........................................................................ 16 ISKAY KAQ YACHAY: JAWARIYKUNANCHIK ....................................................................................................... 17 KIMSA KAQ YACHAY: IMASMARIKUNAMANTA ................................................................................................. 18 YACHAKUYKUNA TINKUCHIYPAQ WAKICHIYNIN................................................................................. 20 YACHAKUNAPAQ RIMAYKUNA ............................................................................................................ 21 WATURISQA P’ANQAKUNA.................................................................................................................. 23
DATOS GENERALES DEL CUADERNO CICLO
CURSO Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Quechua Nivel Intermedio - 1
COMUNICACIÓN ORAL Y ESCRITA EN LENGUA ORIGINARIA QUECHUA NIVEL INTERMEDIO
Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Quechua Nivel Intermedio - 2
Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Quechua Nivel Intermedio - 3
Comunicación Oral y Escrita en Lengua Originaria Quechua Nivel Intermedio - 4
Objetivo holístico del ciclo Practicamos la lengua originaria, mediante diálogos y actividades prácticas variadas, promoviendo la interacción permanente y valorando su importancia para apropiarnos de la estructura lingüística del quechua. Yachakuy mit’ap jatun kamachiynin Qhichwa simipi amañakunchik, runa masinchikwan parlarispa chantapis tukuy laya ruwaykunata ruwaspa, parlay tinkunakuypi atisqanchikta kallpachaspa, chayta chaninchaspataq ñiqichanap kamachiykunanta allinta jaq’iqanchik. Objetivo holístico del ciclo Nos apropiamos de las estructuras gramaticales correspondientes a este nivel, mediante actividades prácticas que promuevan la producción de textos orales y escritos, valorando la importancia de los mismos para una comunicación real en diferentes circunstancias de la vida. Kay ñiqip jatun kamachiynin Kay yachakuy ñiqimanta rimaykunap ñiqichayninta allinta jap’iqanchik, ruwaykunapi amañakuspataq yachakusqanchikta qillqaspapis parlarispapis allinta apaykachanchik, chaninchaspataq mayllapipis, piwanpis parlarinchik.
Juk
1
Juk kaq yachay
Takiykunanchikwan tusuykunanchikwan Kay yachaypa kamachiynin Tukuy laya yuyaykunata ñiqichanchik, runa masikunanchikwan parlariptinchik imatachus ruwachkarqanchik, chayta riqsichinchik astawanpis tukuy imaymana ruwaykunapi amañakuspa yachakusqanchikta wiñarichinchik. Objetivo del tema Estructuramos diferente tipo de oraciones en pasado simple y continuo para pedir y dar información, haciendo uso de verbos simples y compuestos, mediante prácticas orales y escritas, ampliando nuestro vocabulario y nuestras posibilidades comunicativas. Qallarinapaq parlanakuy
Olga plazapi chukurichkaptin quchumasin chimpaykuspataq kayjinata parlapayarin.
Ana
rikhurimun,
payman
Olga: ¿Imaynalla, Ana? ¿Maymantaña jamuchkankiri? Ana: Qaynaña jatun mamaypata wasinman rirqani, wata junt’anta raymicharqayku, chaymanta musuq yanninta jampurqani. Olga: ¿Imata mikhurirqankiri? Ana: Mamay, ñuqa ima pili kankata wayk’urqayku. Olga: Mmmmm ¿Tukuy yawar masikunaykichu chaypi kachkarqanku? Ana: Ari, tukuypuni kachkarqanku chantapis jatun tatay T’ikas wayra qututa mink’asqa. Olga: ¿Sumaqtacha tusurirqanki a? Ana: Ari, sayk’unaykamapuni wayñuta tusurqani. Olga: ¿Piwan tusurqankiri ? Ana: Antoniowan tusurqani. Olga: ¿Pay tusuyta yachasqachuri? …ñuqa manacha yachanchu ñiq kani imaraykuchus ni jayk’aq tusuq rikurqanichu. Ana: Sumaqta tusuy yachasqa. ¡ Ay, Tatay….kaytachu kunan ruwakuyman !
Iskay
2
1. Qayna kaypi astawan amañarikunachik a) Ñawirispa parlarinachik ¿Arminda qayna raymipichu kachkarqa, Martín?
Ari, chaypi Elíaswan sumaqtapuni takirichkarqa Luciataq tusurichkarqa. Ñuqanchikjina sumaqta wayñuta tusuchkarqanku.
Yuyarikuy
Chimpaykuy
Sayk’uy
Winkukuy
Rikhurimuy
Aysanakuy
P’achallikuy
Qhapariy
Kusirikuy
Mink’ay
Kutimuy
Raymichay
Qayllamuy
Ch’aqway
Chayamuy
b) – chka k’askaqta apaykachaypi yanaparinachik
Tusuy
Ñuqa tinkuta tusuchkarqani, Qam cuecata tusuchkarqanki Pay takirarita tusuchkarqa Ñuqayku wayñuta tusuchkarqayku Ñuqanchik……………………..……… Qamkuna ……………………………… Paykuna………………………….……..
Kimsa
3
2. –chka k’askaqta yaparispa junt’achinachik 1. Ñuqa qanimpa Qulumiman richkarqani (riy),chaypi tusuqkunata rikurqani. 2. Qayna raymipi rikurqayki, aqhata ……………………………………(upyay) 3. Paolaqa ñaqhalla yachaywasimanta ……………………………(kutimuy) 4. Chay sipasqa qanimpa coliseopi……………………………..(takiy) 5. Matildep wasin chimpapi iskay runa ………………………….(ch’aqway) 6. Jaqay waynakunaqa mana mikhusqa ………………………..….(ripuy) 7. Tusuqkunaqa raymipi kusisqa …………………………….(puriykachay) 8. Justinaqa kullawadata tusunanpaq …………………………..(p’achallikuy) 3. -nta k’askaqta apaykachaypi amañakunapaq ñawirispa tinkuchinachik
1. Chay waynakunaqa machu ñanninta takispa
jamuchkarqayku
2. Margaritaqa wasinmanta chaki ñanninta
jamuchkarqanku
3. Enrique maymancha k’ullku ñanninta
richkarqa
4. Ñuqaykuqa chiqanchananta
apachkarqa
5. Tatay chakra kantunta yuntata
chayamuchkarqanku
6. Victoria plaza chawpinta isankapi runtuta
q’ipimucharqa
7. Wasimasikunayku musuq chakanta
aysachkarqa
8. Jaqay runa urqu k’uchunta papata
jamuchkarqa
4.
Ñawirispa kikinta parlarinachik A: Qayna paqarin qhatumanta jamuchkaptiy Martinta rikurqani. B: ¿Mayniqpi rikurqankiri? A: Machu ñanninta jamuchkarqani a, chaypi rikurqani. B. ¿Imata pay chaypi ruwachkarqari? A: Valentinwan Granaditayta takirichkarqa.
Tawa
4
5. a) 1.
Wakichisqa ruwaykuna Rimaykunata tikraspa qillqarinachik Chay sipaskunaqa karuparlanapi takiykunata uyarichkarqanku.
………………………………………………………………………………………
waka-wakas
………………………………………………………………………………………
chuqlluwayk’u
………………………………………………………………………………………
sach’a urapi
………………………………………………………………………………………
qullqinta
2.
¿Imata chay warmi qhatupi ruwachkarqa?
Jank’ata rantichkarqa
…………………………………………………………
.…………………………….qhapariy
…………………………………………………………
..…………………………….samariy
…………………………………………………………
….…………………………..q’ipiy
…………………………………………………………
……………………………..yanapay
3.
¿Mayninta wawakuna yaykumuchkarqanku?
Jatun punkunta.
…………………………………………………………(wichariy)
..…………………………….
…………………………………………………………(ayqiy)
..…………………………….
…………………………………………………………(ripuy)
....…………………………..
…………………………………………………………(urqhuy)
……………………………..
b)
Ñawirispa takiq qutukunamanta parlarinachik Mana, ñuqa wawqiywan Angosturaman rirqani, chaypi
¿Qayna sukhayay wasiykipichu
Renatowan
kachkarqanki, Leonardo?
tinkurqayku,
pay
challwa
kankata
mikhurichkarqa, ñuqaykupis mikhurirqayku, chanta wamp’upi purirqacharqayku. ¿Qamri?........... ¿ Imata ruwarqanki, Román?
Ñuqa
wasillaypi
qhipakurqani,
ch’isiyaykuytataq Robertowan
p’ulu
jayt’aq rirqayku, chanta wasin chaypi Consentidas runakunataq
takichkarqanku, may
kusisqa
tusurichkarqanku.
Phichqa
5
c) Kunan tapuykunata kutichinachik 1.
¿Maymantaq Leonardo qayna sukhayay rirqa? …………………………………………………………………………………………………
2.
¿ Piwantaq Angosturaman rirqa? …………………………………………………………………………………………………
3.
¿Roman Angosturaman rirqachu? …………………………………………………………………………………………………
4.
¿Imapitaq puriykachamurqanku? …………………………………………………………………………………………………
5. ¿Románri? ¿ Wasillanpipunichu ch’isin qhipakurqa? ………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………
d) Allinta qhawarispa atikusqanmanjina qillqarinachik ……………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………..…… …………. ………………………………….……………………………….. ……………………………………………………………………………
……………………………………………………….……………….. ………………………………………………………………………… …………….………………………………….…………………………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………..….
Suqta
6
Iskay kaq yachay
Jawariykunanchik Kay yachaypa kamachiynin Qayna kay pachapi rimachiqkunata apaykachanchik, amañakuykunapi allinta llamk’arispataq mana rikusqanchik ruwaykunamanta yachanchik, chayta may allinta parlarispapis, qillqarispapis wakkunaman riqsirichinapaq. Objetivo del tema Utilizamos verbos en pluscuamperfecto para describir hechos que han sucedido sin que los hayamos presenciado y damos a conocer los mismos, promoviendo la participación plena en las diferentes actividades prácticas orales y escritas. Qallarinapaq parlanakuy
Olga wasinpi warmi wawanwan kachkan, payqa quchumasin willasqanmanta parlarichkan. Olga: ¡Ay!, waway!!!…..Ipaykip wasinman riptiyki, ama mayu kantunta rinkichu. ¿chaychu? Nilda: ¿Imarayku, mamay? Olga: Ancha ch’in a…Hildap maman qharisirimanta parlaq uyarisqa. Nilda: ¡Ay!, mamay!!!….Imata kunan pacha qharisiri kanqa. Olga: Ichapis kanman, waway….manchikuni a ...ama chayninta rinkichu ¿ya? Nilda: Ama llakikunaykipaq ñannillanta risaq. Mamay……. ¿ Jukta tapuriykimanchu? Olga: Ari, waway ¿Imata yachayta munanki? Nilda: Qam sipas kachkaptiyki ¿kharisirita rikurqankichu? Olga: Mana, tatayki rikusqa ñin, pay juch’uy kachkaptin urqupipuni uwijakunata michiq karqa ñin, chaymanta juk kuti laqhayaykuchkaptin jampuchkasqa ñin chayllapi tumpa karuniqpi juk runata rikusqa, pay yanamanta p’achallisqa kachkasqa ñin, mancharikuspataq uwijakunanta saqirpaspa t’ijurikanpusqa. Nilda: Mmmm!! kaytaqa.
Qanchis
7
1. a)
Qayna kaypi, mana rikusqanchikmanta parlarinachik Ñawirinapaq, parlarinapaq ima
Unayqa jaqay urqu k’uchupi suwa runata wañuchisqa ñin, chaymantapacha nunanqa tukuyniqta puriq kasqa ñin. ¿Chantari, jatun mamay? ¿Chay nuna chinkapusqachu manachu?
Satuka
b)
Susana
Ñawirispa –sqa k’askaqta apaykachaymanta umallikunachik A:¿Imata María ñisqa?
María ñirqa:-“Tatay qanimpa chayamurqa”
B: Tatan qanimpa chayamusqa ñin. A: ¿Imata Victor ñisqa?
Victor ñirqa: -“Qayna qullqiyta suwachikurqani”
B: Qayna qullqinta qichuchikusqa ñin. A: ¿Imata Miguel ñisqa?
Miguel ñirqa: “Mamay ch’uluta t’ipapuwarqa”
B: Maman ch’uluta t’ipapusqa ñin. A: ¿Imata Julia ñisqa?
Julia ñirqa: “Qhatupi mamayta yanapamurqani.”
2.
B: Qhatupi mamanta yanapamusqa ñin.
Ñawirispa kayjinata parlarinachik A: Juk runa plaza chaypi Hildata qhatisqa. B: ¡Ama ñiwaychu !…chanta ¿Imata Hilda ruwasqa? A: Mancharikuspa usqayta wasinman kutipusqa a.
Pusaq
8
3.
–sqa k’askaqta rimachiqkunawan apaykachanachik Ñawirispa wak yuyaykunata qillqarinachik
1. Lauraqa unayña urqu k’uchupi atuqta rikusqa. 2. Tatay, mamay ima qayna ch’isi ch’usiqata uyarisqanku. 3. Jaqay wawaqa kimsa watayuq kachkaptinña puririsqa. 4. Martinap wasinman suwa yaykuyta munasqa, phiña allquntaq t’usunmanta qhanirpaspa ayqichisqa. 5. Rosauraqa qayna wataña Tarijaman ………………………… 6. Jaqay runa ñawpaq killa wakanta ……………………………… 7. Luisap qusan ………………………………………………………….. 8. Wasimasiypa wawan………………………………………………
4.
Wakichisqa ruwaykuna a) Kay rimaykunata allinta qutuchaspa qillqarinachik
1……………………………………………
2……………………………………………
3……………………………………………
4……………………………………………
5……………………………………………
Jisq’un
9
b) Kay jawariyta ñawirispa t’ukurinachik Saqramanta Tata Afredo waynallaraq kachkaptin Quillaqullupi, Piñami chaypi tiyakuq kasqa ñin. Juk kutiqa Phasuman tusuq risqa, chaypi tumpa machaykusqa,
tutaña
kachkaptin wasinman purispa kutipuchkasqa ñin imaraykuchus manaña ni ima ripunanpaq kasqachu. Chawpi ñanpi kachkaptin ch’inpacha kasqa, chayllapi juk k’acha cholitata rikusqa, payqa jatun machu chilikchi sach’a
urapi
kachkasqa ñin, payqa yana p’achayuq, quri sarsilluyuq ima kachkasqa ñin. Kay chulitaqa
asirispa
makillanwan
wakyarisqa,
chayllapi
tata
Alfredoqa
imaynamantacha saqramanta yuyarikusqa, ukhunqa k’alatapuni ilayaykusqa, chanta jukta muyurispa mana qhipaman qhawarispalla t’ijusqa, wasinman chayanankamapuni. Chaymantapacha manaña
juktawan tuta
puriqchu
kasqa ñin. Pay juch’uymantapacha yachasqa, pichus saqrawan tinkuspa parlan as t’uqpirasqaman parapun ñiq kanku. Willaq: Domitila Quispe Qillqaq: Cecilia Escalera
c)
Kunan kay tapuykunata kutichinachik
1. ¿Imata tata Alfredo Phasuman rispa ruwasqa? ……………………………………………………………………………………
2. ¿Imata ripuchkaptin rikusqa? ……………………………………………………………………………………
3. ¿Piwantaq tata Alfredo tuta wasinman ripuchkasqa? ……………………………………………………………………………………
4. ¿Chay cholita parlaspachu tata Alfredota wakyasqa? ……………………………………………………………………………………
5. ¿Tata Alfredo saqrata rikuspa kusikusqachu? ……………………………………………………………………………………
6. ¿ Tata Alfredo samarispa, samarispachu wasinman chayapusqa? ……………………………………………………………………………………
d)
Qillqana p’anqapi juk jawariyta qillqarinachik
Chunka
10
Kimsa kaq yachay
Imasmarikunamanta Kay yachaypa kamachiynin Qhipa pachapi yuyaykunata ñiqichanapaq sumaqninmanta k’askaqkunata apaykachanchik, tukuy imaymana rimaykunawan tinkuchispataq imatachus ruwayta yuyanchik chayta riqsichinchik, parlarispapis wak ruwaykunapipis. Objetivo del tema Estructuramos oraciones en futuro simple, utilizando adecuadamente los sufijos verbales y un vocabulario bastante variado para expresar ideas relacionadas a un futuro próximo y llevarlo a la práctica mediante diálogos y actividades variadas. Qallarinapaq parlanakuy
Mama Justinaqa Olgap maman, payqa wawanta waturikunpuni, payqa Olgap warmi wawanta anchatataq munakun, allchhinpis payta rikuspa mana ni mayman rinchu nitaq pukllaymantapis yuyarikunchu, jatun mamawan
tukuy
imamanta
parlarin
astawanpis
mama
Justinaqa
imasmarikunata yacharichin. Nilda: ¿Q’aya jamunkichu, jatun mamay? Justina: Mana, wawitay, ….. minchhallaña jamusaq ¿chaychu? Nilda: ¿Imata q’aya ruwanki? Justina: Ayapampaman risaq, t’ikata apanay tiyan. Nilda: Jatun tataymanchu t’ikata apanki? Justina: Ari, chanta t’aqsanay tiyan…..chayta tukuspa ch’uspillu saramanta jamk’ata ruwasaq minchhataq chayta apamusaq ¿chaychu?. Nilda: Pituta ima apamunki a , ichapis quchumasiy Rosita jamunqa, payman qurisaq, chanta imasmarikunata jatun mamay. Justina: Ajina kanqa, waway. Kunan rillasaqña.
Chunka jukniyuq
11
yacharichiwanki a,
1. a)
Qhipa kayta riqsirinapaq Ñawirispa parlarinachik ¿Imata q’aya ruwanki, Elisa?
Ñuqa yachaywasiman risaq, chanta kutimuspa yachakuqkunaypaq imasmarikunata wakichisaq. ¿Qam yachankichu?
Yachanipuni a.
b)
Imasmarikunachik
Imasmari, imasmaritaq kanman
Imas, imas kanman
Juk imilla muyuspa,
Rintan jamuntan, nitaq rintakchu
muyuspallapuni chichuyanman
¿Imataq kanman?
¿Imataq kanman?
……………………
……………………
2.
Ñawirispa yachakuq masikunanchikwan parlarinachik
1. A: ¿Imata q’aya ruwanki, Claudina? B: Ñuqaqa qhatuman risaq, chanta kutimuspa ch’aqchuta wayk’usaq. 2. A: ¿Imata minchha ruwanki, Josefina? B: Ñuqa llamk’anayman risaq, chanta kutimuspa mamayta yanapasaq. 3. A: ¿Imata qhipan killa ruwanki, Arminda? B: Ñuqa La Pazman ch’usasaq chaypitaq ñañayta watukamusaq. 4. A: ¿Imata qhipan killachaw ruwanki, tata Anselmo? B: Ñuqa chakrayman risaq chaypitaq sarata jallmasaq.
Chunka iskayniyuq
12
3. a)
Qhipa kaypi amañarikunachik Rimanawan tinkuchinachik Kutimuy
Ñuqa llamk’anaymanta usqayta
kutimusunchik
Qam tataykiwan sayk’usqa
kutimunqa
Pay llaqtanmanta q’ipiyuq
kutimusaq
Ñuqayku q’aya paqarin
kutimunkichik
Ñuqanchik qhipan wata Benimanta
kutimunqanku
Qamkuna llasa q’ipikunayuq
kutimunki
Paykuna llamk’ay tukuspa
b)
kutimusqayku
Pacha riqsichiq rimaykunata yacharikunachik
Qhipan
kuti
paqarin
junqajunaq
sukha
killa
Q’aya
ch’isi
wata
sut’iyayta
chiri mit’a
ch’isiyaykuyta
4. Ñawirispa t’inkiq rimaykunata apaykachaypi amañarikunachik 1. Q’aya paqarin qhatuman risaq, chaymanta chuchus mut’ita apamusaq. 2. Jatun mamay q’aya sukhayay Araniman rinqa, ichapis chhama t’antata apampuwanqa. 3. Ñuqayku qhipan atichaw llaqtaykuman ch’usasqayku chayrayku tumpitapiwan rantirakuq risqayku. 4. Mamay, ñañay ima q’aya sut’iyayta chakraman rinqanku, chaymanta q’ipipi chuqlluta apamunqanku. 5. Quchumasiyqa qhipan killa Sucreman yawar masikunanwan ichapis ñuqa qhipan wata rispa watukamusaq.
Chunka kimsayuq
13
ripunqa,
5. Wakichisqa ruwaykuna a) Yachakusqanchik rimaykunata apaykachaspa junt’achinachik
1. Quchumasiypa maman qhipan q’uñi mit’a Argentinamanta _________________ 2. Ritap tatan qhipan wata jaqay chimpapi wasita______________________________ 3. Julietawan Rosawan q’aya sach’a urapi __________________ __________________ 4. Jaqay sipas warmiqa qhipan wata _____________________ _____________________ 5. Ñuqanchikqa minchha__________________ ___________________ ________________ 6. Juio, warmin ima____________________ ____________________ ___________________
b) Rimaykunata tikraspa qillqarinachik 1. Hortencia p’anqata rantimunqa, chaymanta imasmarikunata yachakunqa. ………………………………………………………………………………………………… pallamuy ………………………………………………………………………………………………… apamuy ………………………………………………………………………………………………… urqhumuy ………………………………………………………………………………………………… rantimuy 2. ¿Mayman Pedro qhipan killa ch’usanqa?
- Llaqtanman ch’usanqa.
¿Maypi……………………………………………………?
- …..……………….………...
¿Imata…………………………………………….………?
- …..……………….………...
¿Imapitaq…………………………………………………?
- …..……………….………..
¿Imapaq………………………………………………….?
- ……………..………………
3. ¿Mayk’aq qusayki Charañamanta chayamunqa?
- Minchha chayamunqa.
………...…………………………………………………….
- …..……………….………..
……………………………………………………….………
- …..……………….………..
…………….…………………………………………………
- …..……………….………..
……………………………………………………………….
- ……………..………………
Chunka tawayuq
14
c) Tata Vicente q’aya imatachus ruwanqa, chaypi t’ukurichkan, imatachus ñichkanman qillqarinachik.
………………………………………………………………… ………………………………………………………………… ………………………………………………………………… ………………………………………………………………… ………………………………………………………………… ………………………………………………………………… ………………………………………………………………… ……………………………………………………………… ………………………………………………………………… ………………………………………………………………… …………………………………………
Tata Vicente
Chunka phichqayuq
15
Ruwaykuna junt’achinapaq kamachiykuna Consignas para la etapa de aplicación Juk kaq yachay: Takiykunanchikwan tusuykunanchikwan Tema 1: Nuestra música y nuestra danza
Yachakuqkuna tukuy chiqanpi kaqta takiykunatapis tusuykunatapis riqsikapunqanku chantapis t’ukurispa yuyaykunankutapis tukuy yachakusqankutapis riqsichinakunqanku, chaninchanqanku ima.
Los participantes podrán identificar nuestros ritmos musicales y los bailes típicos de las diferentes regiones del país para luego intercambiar opiniones y compartir información, valorando los mismos. 1. Parlaypi amañakullaypuni musuq rimanakunata apaykachaspa qayna kaypi ruwasqanchikta riqsichinapaq jinamantataq yachayninchikta wiñarichinapaq.
¿Ana qayna wasinpichu kachkarqa, Elisa? Ari, wasinta pichachkarqa mamantaq wayk’uchkarqa.
Pon en práctica de manera constante la situación comunicativa, incorporando diferentes verbos en pasado continuo para facilitar la apropiación de este tiempo. 2. Rimanakunap tukukuyninkuta allinta yuyarispa llamk’arillaypuni, chayta kallpachanapaq wasiykipi tukuy rikusqaykimanta qillqarillaypuni, chanta ñawiriy. Esta actividad te va a ayudar a apropiarte de las terminaciones verbales que corresponden a las diferentes personas, por consiguiente es conveniente que en casa describas acciones en pasado en forma escrita y luego las lees. 3. Qayna kaypi ruwakusqanta sapa atispa riqsichillaypuni, qillqana p’anqaykipi tukuy atisqaykita qillqaspa jinallatataq pillawanpis paslarispa. Para fijar el uso adecuado del presente continuo puedes describir más acciones en tu cuaderno y también hacerlo en forma oral. 4. Qhichwapi astawan takiykunata mask’ariy, chanta uyarispa takiriy, chayqa ch’uwata parlanakipaq yanapasunqa. Explora más sobre nuestras canciones, para ello sugerimos que busques algunas canciones en quechua, las escuches y las cantes, eso te permitirá reforzar la fonética y te ayudará a mejorar la fluidez. 5.
Amañakunallaykipaqpuni astawan rimanakunata apaykachaspa, rimaykunata tikraspa ima llamk’arillaypuni, chaypaq t’iqtukunata
Chunka suqtayuq
16
qhawariyta atinki, mana chayqa wasiykipi rikusqaykimanta parlariy chantapis tapuriy mana chayqa tapurichikuy. Realiza ejercicios de sustitución de manera permanente para no olvidar lo trabajado, para lo cual podrías utilizar cuadros y/o describir lo que estaba pasando en tu entorno, así mismo formula preguntas a diferentes personas de tu entorno para seguir utilizando el pasado continuo.
Iskay kaq yachay: Jawariykunanchik Tema 2: Nuestra memoria oral
Yachakuqkuna jawariykunanchikmanta allinta t’ukurinqanku chantapis chaninchanqanku jinallatataq atisqankumanjina yawarmasikunanku ukhupi wak jawariykunata mask’arinqanku. Los participantes reflexionarán sobre los cuentos y leyendas que son parte de la memoria oral de nuestros pueblos para valorarlos y recuperarlos de nuestro entorno familiar. 1.
Sapa atispa yachakusqaykita amañakunayki tiyan, wasiykipi yawar masikunaykita tapurispa chantapis tapuchikuspa –sqa k’askaqta apaykachaspa kutichiy. Ana: Mamay ñirqa:” Jamuchkaptiy urmarqani” ¿Imata Anap maman ñisqa? Jamuchkaptin urmasqa ñin.
Aplica lo aprendido en circunstancias de la vida real, sobre todo aprovecha el entorno familiar para preguntar y también te pregunten a cerca de acontecimientos que no has presenciado. 2. Yachakuq masikunaykiwan parlaypi tinkurinayki yachakusqaykita apaykachaspa amañakunaykipaq.
tiyan,
kay
Conversa con tus compañeros en función a la situación comunicativa que sugiere el material.
3. –sqa k’askaqwan imachus ruwakusqanmanjina riqsirichiy, chaypaqqa allin kanman rimaykunata qutuchaspa amañakunayki tukuy riqsisqayki rimaykunawan,
Utiliza el sufijo- sqa para describir acciones en pasado pluscuamperfecto, para ello te sugerimos que estructures diferentes oraciones, haciendo uso del vocabulario que conoces.
Chunka qanchisniyuq
17
4. Kay wakichisqa ruwaykunaqa tukuy yachakusqaykita kallpachayta yanapasunqanku chayrayku sumaq kanman yachakuq masikunaykiwan yanapanakuspa llamk’anayki, ajinamanta imatachus mana atinki, chay sut’inchakunqa. Chanta sapa juk jawariykunata mask’arispa tukuyta riqsichinqa. Los ejercicios que te proponemos te permitirán poner en práctica todo lo aprendido, para ello es conveniente trabajar de manera colaborativa con tus compañeros(as) para que entre todos vayan aclarando dudas si los hubiera. Por otra parte se trabajará en la recuperación de historias propias de la región. Kimsa kaq yachay: Imasmarikunamanta Tema 3: Acerca de las adivinanzas Yachakuqkunaqa imasmarikunata yuyarinqanku, mana chayqa mask’arinqanku chanta riqsirichinqanku ajinamanta paykuna chaninchayninmanta t’ukurinqanku. Los participantes recrearán su memoria recordando y/o buscando adivinanzas en quechua para compartir con los demás, a partir de ello reflexionarán sobre la importancia de las mismas. 1. Imasmarikuna yachasqankuta riqsirichinqanku, imaynachus qillqasqa kachkanku chaymanta t’ukurispa chantapis wak imasmarikunata mask’arinqanku riqsichispataq munasqankuta yachakunqanku. Se compartirán las adivinanzas que conocen, se analizará la estructura de las mismas y se buscarán más adivinanzas y se darán a conocer para que aprendan las que más sean de su agrado. 2. Parlanakuypi tinkuspa, apaykachakunqa.
rimanakunata
qhipa
kaypi
allinta
A: ¿Imata q’aya ruwanki, Susana? B: Ñuqa p’achayta t’aqsasaq, chanta samarisaq. Se trabajará la situación comunicativa, mediante la sustitución de palabras, pero utilizando verbos en futuro. 3. Imaynatachus pacha riqsichiq rimaykunata apaykachananchik tiyan, chaymanta yachakusunchik, ñawpaqta allinta ñawirisunchik , chanta rimanata chikllaspa k’askachisunchik, ima ñichkanchus chayta allinta waturispa. Se trabajará la correcta aplicación del complemento de tiempo en la oración, para ello previamente se realizará un ejercicio de lectura para seleccionar el Chunka pusaqniyuq
18
verbo que completa la oración, esto en función a la comprensión de la idea expuesta en cada oración. 4. T’inkiq rimaykunap apaykachaynin sut’i kananpaq qutuchasqa rimaykunata ñawirispa astawan qillqarisunchik, chaytataq ñawirispallapuni riqsichisunchik. Se pondrá en práctica el uso de los conectores y para consolidar su uso se realizará la lectura de las oraciones y se procederá a escribir otras ideas para dar a conocer a los demás. 5. Wakichisqa ruwaykunaqa yachakusqankuta imaynatachus qillqaypi apaykachayta atinku chayta riqsichiy atinqa jinallatataq yachakuqqa tukuy yachakusqanwan qillqayta qallarinqa. Las actividades propuestas posibilitarán implementar lo aprendido y el último ejercicio permitirá trabajar la producción textual en función a las posibilidades del participante.
Chunka jisq’unniyuq
19
YACHAKUYKUNA TINKUCHIYPAQ WAKICHIYNIN Estrategias para la etapa de intercambio de experiencias (socialización) Sapa yachakuqpis, qutupis imaynatachus yachachirqa chayta riqsichinan tiyan. Cada participante o cada grupo presenta a los/las demás la estrategia o estrategias aplicadas en aula y comparte con los demás la experiencia vivida. Kaypaq jatun raphikunata, siq’ikunata, yachachinapaq qillqasqa wakichisqaykita, pukllanakunata, willay raphikunata, uyarinapaq qhawanapaq ima wakichisqata apaykachayta atinki. Para este efecto puedes hacer uso de papelógrafos, cuadros, materiales didácticos utilizados, juegos, materiales comunicacionales como ser: murales, sociodramas, producciones textuales, materiales de audio y/o audiovisual. Qillqasqa llamk’anata jaywanapaqqa imaynatachus wakichinata allinta qhawarina tiyan. Es importante tomar en cuenta los aspectos formales para la presentación escrita del trabajo. Qallariypa riqsichiynin Datos referenciales
Imapaqchus chay wakichiy ruwakusqa Propósito de la estrategia aplicada
Junt’asqa ruwaykuna Actividades desarrolladas
Kawsaypi kasqanmanjina chaninchaynin Evaluación de la experiencia vivida
Iskay Chunka
20
YACHAKUNAPAQ RIMAYKUNA N°
QHICHWAPI
CASTELLANOPI
1
Atuq
Zorro
2
Ayapampa
Cementerio
3
Ayqiy
Escapar, huir
4
Chaka
Puente
5
Chaki ñan
Sendero
6
Chayamuy
Llegar
7
Ch’aqway
Gritar, hacer bulla
8
Chilikchi
Ceibo
9
Chimpaykuy
Aproximarse, acercarse
10
Chiri mit’a
Invierno
11
Ch’in
Silencioso
12
Ch’usiqa
Búho
13
Ichapis
Quizás, tal vez
14
Isanka
Canasta, cesta
15
Jawariy
Cuento, historia
16
Junqajunaq
Semana
17
Karuparlana
Celular
18
Kunan pacha
Hoy en día, actualmente
19
Kutimuy
Regresar
20
K’ullku ñan
Camino angosto
21
Machaykuy
Emborracharse, marearse
22
Machu yan
Camino antiguo
23
Mancharikuy
Asustarse
24
Minchha
Pasado mañana
25
Mink’ay
Contratar, alquilar
26
Ñaqha
Hace rato
27
Nuna
Alma, espíritu
28
Qanimpa
La otra vez, la vez pasada
29
Qhatiy
Seguir, perseguir
30
Q’aya
Mañana
31
Qichuchikuy
Hacerse quitar
Iskay chunka jukniyuq
21
32
Raymichay
Festejar
33
Sarsillu
Arete, pendiente
34
Sayk’uy
Cansarse
35
Tusuqkuna
Bailarines
36
Wata junt’a
Cumpleaños
37
Wichariy
Subir, escalar
38
Winkukuy
Recostarse, echarse
Iskay chunka iskayniyuq
22
WATURISQA P’ANQAKUNA BIBLIOGRAFIA CONSULTADA
1. PLAZA MARTINEZ, Pedro. Qhichwata qillqanapaq. Reforma Educativa- SNE. La PazBolivia, 1997. 2. QUIROZ VILLARROEL, Alfredo. Qhichwa Simipirwa. UNICEF. La Paz- Bolivia,
1998.
3. QUIROZ VILLARROEL, Alfredo. Gramática Quechua. Editorial impresores Colorgraf Rodríguez. Cochabamba - Bolivia, 2010. 4. CERRÓN PALOMINO, Rodolfo. Linguistica Quechua. Cuzco- Perú, 1987. 5. LAIME AJACOPA, Teófilo, CAZAZOLA, Efraín, LAIME PAIRUMANI, Félix. Diccionario Bilingüe Quechua- Castellano, Castellano- Quechua. Reforma Educativa- Centro Cultural Jayma. La Paz- Bolivia, 1997. 6. LAIME AJACOPA, Teófilo. Diccionario Bilingüe Yuyay k’ancha. Material digital. La Paz – Bolivia, 2007. 7. ROSAT PONTALTI, Adalberto A. Diccionario Enciclopédico Quechua – Castellano del Mundo Andino. Editorial Verbo Divino, 2da Edición, Cochabamba- Bolivia, 2009.
Iskay chunka kimsayuq
23